Justiitsministeerium on teinud uue katse, et Eestis võetaks vastu nn vilepuhujate direktiiv (EL-i direktiiv 2019/1937). Vabariigi Valitsus algatas Justiitsministeeriumi koostatud tööalasest rikkumisest teavitaja ehk vilepuhuja kaitse seaduse eelnõu. Regulatsioonita Eesti jääda ei saa, kuivõrd Euroopa Komisjon on juba alustanud Eesti osas ka rikkumismenetlust ja vaevalt on riigi eesmärk tasuda seaduse vastu võtmata eest suuri trahve.
Eelnõuga nähakse ette regulatsioon tööalase tegevusega teatavaks saanud rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitsmise õiguslikud alused ning kehtestatakse vastutus kohustuste rikkumiste eest.. Eelnõust tuleneb kolmeastmeline teavitamise süsteem, st asutusesisene ja asutuseväline teavitamine ning üldsusele avalikustamine.
Käesolev artikkel käsitleb lähemalt, mida eelnõus märgitud „asutusesisene teavituskanal“ tähendab ja kellel on asutusesisese teavituskanali loomise kohustus.
Eelnõu kohaselt on asutusesisene teavituskanal asutuse sees rikkumisteadete vastuvõtmiseks loodud kanal, mis võimaldab vilepuhujal rikkumisest konfidentsiaalselt teavitada kas kirjalikult, suuliselt või mõlemal viisil. Just asutusesisene teavituskanal tagab, et töökeskkonnas ette tulevad rikkumised saaksid asutusesiseselt, ilma välise sekkumiseta, kõrvaldatud kiiresti nii, et need ei mõjutaks töötajate ja klientide turvalisust ja ohutust, ettevõtete või asutuste toimimist ning mainet.
Millistel asutustel ning juriidilistel isikutel on kohustus luua asutusesisene teavituskanal, mis võimaldab konfidentsiaalselt rikkumisest teavitada?
Asutusesiseste teavituskanali peavad looma:
Ilma eelnõust tulenevate eranditeta peavad teavituskanali looma valitsusasutused, põhiseaduslikud institutsioonid ja muud riigiasutused.
Kohalikud omavalitsused peavad looma sisemised teavituskanalid juhul, kui neis töötab rohkem kui 50 inimest või nende omavalitsuse territooriumil elab rohkem kui 10 000 elanikku. Samuti tuleb asutusesisesed teavituskanalid luua omavalitsuse hallataval asutusel, kui seal töötab rohkem kui 50 inimest.
Asutusesisese teavituskanali loomise kohustus laieneb juriidilistele isikutele, kui neil on rohkem kui 50 töötajat. Seejuures ei ole oluline juriidilise isiku omandivorm ja kohustus on nii erasektori juriidilistel isikutel kui ka avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel ning riigile kuuluvatel või riigi osalusega juriidilistel isikutel. Vähema kui 50 töötajaga juriidilistel isikutel asutusesisese teavitamiskanali loomise kohustust ei ole, kuid sisemiste teavituskanalite puudumise korral on teavitajal õigus kasutada asutuseväliseid kanaleid.
Samuti on kohustatud isikuks finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud riiklik finantsjärelevalve subjekt olenemata töötajate arvust.
Eelnõu näeb ette, et omavalitsusüksused koos ametiasutuste ja ametiasutuste hallatavate asutustega ning eraõiguslikud juriidilised isikud, kus on kuni 249 töötajat, kontserni kuuluvad ettevõtjad ning valitsus- ja riigiasutuste hallatavad asutused võivad luua ühiseid teavituskanaleid, mis aitaks jagada süsteemi halduskulusid.
Oluline on silmas pidada, et tuleb vahet teha seaduse isiklikul kohaldamisalal ja sisemiste teavituskanalite loomise kohustusel. Kui isik vastab seaduses sätestatud teavitamise nõuetele, siis on ta seaduse mõttes rikkumisest teavitaja ja talle laieneb kaitse hoolimata sellest, et tal ei ole võimalik kasutada asutusesisest teavitamiskanalit, kuna tööandjal puudub selle loomise kohustus.
Kuivõrd eelnõu kohaselt jõustub seadus 2024. aasta 1. jaanuaril (erandina peavad juriidilised isikud, kus on 50−249 töötajat, looma asutusesisese teavituskanali 2024. aasta 1. juuniks), tasub juba praegu nimetatud asutustel ja juriidilistel isikutel sisse seada asutusesisesed teavituskanalid ja luua sinna juurde korra teavituste käsitlemiseks. Toimiva rikkumisest teavitamise asutusesisese teavitussüsteemi rajamisega väheneb asutuse või juriidilise isiku võimalik mainekahju, mis võiks kaasneda nt otse avalikkuse teavitamisega.
Seega vilepuhumise regulatsioonita Eesti vaevalt jääb ning tasub oma organisatsiooni kontekstis läbi mõelda, kas asutusesisese teavituskanali loomise kohustus kohaldub ja kuidas vastav kanal luua.
